Muruvaiba paigaldamine

Mulla ettevalmistus

Pinnase ettevalmistustööd muruvaibast muru rajamisel on sarnased seemnestkülviga. Murumätast on võimalik siirata maa sulamisest kuni külmumiseni. Seda saab teha ainult mullale. Vanale murule mätast paigaldada ei tohi, sest mätaste alla jäävad taimed moodustavad seal surnud orgaanilise aine kihi, ega lase murutaimedel korralikult juurduda. Muru all peaks olema vähemalt 12 cm tüsedune mulla kiht. On veelgi parem, kui mulda on 20 cm. Tihti arvatakse, et muruvaipa kasutades on mulda vaja vähem kui seemnest muru rajades. See arusaam ei ole õige ning nii talitades kulub hiljem palju raha kastmisvee ja väetiste peale.

Murumätta siirdamine ei eelda, võrreldes seemnete külviga, mingeid erilisi eelteadmisi ega spetsiifilisi oskusi. Oht, et töö võib ebaõnnestuda, on mätta siirdamisel väga väike. Enne vaiba tellimist tuleb ette valmistada aluspind. Muld on vaja kobestada vähemalt 10-12 cm sügavuselt. Selleks sobib nii freesimine kui ka kaevamine. Seejärel pind planeeritakse ja pindmine kiht tihendatakse rulliga. Pinna planeerimiseks sobib hästi pikem puust pruss, millega on võimalik suuremaid ebatasasusi siluda. Heaks abivahendiks mulla tasandamisel on ka plastmassist hõredalt paiknevate pulkadega reha (looreha). Tavaline raudreha selleks tööks hästi ei sobi, sest on liiga tihe ja veab mulla kokku. Planeerimise käigus on soovitav pinnale anda väike kalle keskkohast servade suunas. Tugevate vihmade korral ei kogune siis vesi murule. Jälgida tuleb, et pind jääks ühtlaselt tasane, sest ka lohukohtadesse võib nii vihma kui kastmise ajal koguneda vesi, mille tagajärjel neis kohtades muru hõreneb. Kui aluspinnasena kasutatav muld on kohale veetud, tuleb tal lasta peale silumist vähemalt kuu aega vajuda ja seejärel uuesti siluda. Õigesti ette valmistatud pind on tasane ja tihe ning kindlasti ilma umbrohtudeta. Mulla tihedus on optimaalne, kui kingaga mullale astudes vajub king poole randi ulatuses mulda. Kõik eelpool kirjeldatud nõuded ja võtted kehtivad pinna ettevalmistusele ka seemnest muru rajamise korral.

Mätta siirdamine kasvukohale

Ettevalmistustööde lõppedes tuleb pind üle mõõta ja esitada meile tellimus. Soovitav on lisada iga tellitava 100 m2 kohta 1 – 2 lisaruutmeetrit. Majade ümbruse murustamisel, kus pind on liigendatud (lillepeenrad, puud, põõsad jne.), tuleb mätast palju lõigata, millega kaasneb väike kadu.
Muruvaiba kohale saabudes tuleb esmalt mättaid kaitsta kuivamise eest. Selleks asetakse nad varju, kaetakse kattelooriga või siis tuuakse aluste kõrvale vihmutid ja kastetakse neid veega. Tähtis on, et mätas ei hakkaks kuivama. Mättad tuleb paigaldada peale kohaletoomist 48 tunni jooksul.

Paigaldamist alustatakse muru pikimast servast, näiteks kõnnitee äärest. Esimese rea puhul ei ole vaja teha muud kui asetada mätaste otsad tihedasti üksteise vastu ja suruda külg vastu kõnnitee serva. Kui mätaste otste vahele jääbki väike vahe, ei ole see väga suur viga, sest hiljem on võimalik vahed mullaga täita ja need kasvavad ise täis. Tulemus jääb siiski märgatavalt parem, kui naabermätaste otsad ja küljed asetsevad tihedalt üksteise vastas. Teist rida alustatakse pooliku mättaga ja edasi minnakse jälle tervete mätastega. Pooliku mättaga alustamine on vajalik selleks, et naaberridade liitekohad ei satuks ühele joonele ja mättad kasvaksid tugevasti omavahel kokku. Sama põhimõtte järgi laotakse ka telliskivi seina. Kus on tarvis, seal võib mätast julgesti lõigata. Seetõttu ei ole mingi probleem teda paigaldada ka ükskõik kui sopilise lillepeenra serva. Kui juba mingi osa pinnast on mätastega kaetud, tuleb vastvalminud muru 3 – 4 korda erinevates suundades liikudes üle rullida ja seejärel kasta. Pärast kastmist peab muld mätta all olema niiske.

Hooldamine

Peale muru valmimist on esimese kuu vältel soovitav teda iga päev kasta. Vihmased päevad välja arvatud. Juurdumata murutaimed ei ole võimelised endale ise mullast vett hankima, mistõttu hoiab kastmine ära nende kuivamise. Esimese kuu vältel ei ole soovitav muru peal palju kõndida, sest mätas võib jala all liikuda ning juba maasse tunginud taime juured rebenevad. Muru on täiesti valmis, kui mätas tõmmates enam maa küljest lahti ei tule. Muru niidetakse esimest korda siis kui taimed on sirgunud, s.o. 2 – 3 päeva peale paigaldamist ja edaspidi 7 – 10 päeva järel. Juurdumise ajal on soovitav taimi kärpida tavapärasest veidi kõrgemalt. Muruvaibast valminud muru hooldamine ei erine tavapärasest muruhooldusest.

Muruvaipa on võimalik kasutada kõikjal, kus on tarvis uut muru rajada. Ühtviisi hästi sobib ta nii staadioni, mänguväljaku, maja ümbruse, tee serva jne. murustamiseks. Asendamatu on ta nõlvakutel ja ka põlispuude all paiknevatel kalmistutel. Nõlvakutel pesevad vihmaveed seemne mullast välja ja uhuvad nõlvaku jalamile kokku. Põlispuude all takistab heintaimede kasvu valguse puudumine. Kui nõlvakutele saab muruvaibast rajada püsiva muru, siis pimedatel kalmistutel ei taha ka mättast rajatud muru kaua püsida. Sõltuvalt valgustingimustest ja ka hooldamisest tuleb seda seal kas igal aasta või siis paari aasta järel vahetada, nii nagu tehakse seda lilledega. Samas on muruvaip pimedal kalmistul ainuke võimalus tiheda muru saamiseks. Muruvaipa võib kasutada ka vana muru lappimiseks. Siin tuleb aga teada, et murutaimikud on erinevad ja paigatud kohad torkavad muru seest silma. Enne kulub mitu aastat, kuni taimikud ühtlustuvad.

Muruvaip on valmis toode, mis antakse kliendile üle alustele ladustatud mätastena või soovi korral ka juba paigaldatuna. Ta on roheline, tihe ja umbrohuvaba. Kõik mis juhtub selle muruga edaspidi, sõltub juba omaniku oskustest, hoolest ja viitsimisest. Nii, nagu iga elus asi, vajab ka taim hooldamist. Murutaime puhul tähendab see korralikku väetamist, regulaarset niitmist ja ka kastmist. Ainult siis püsib muru dekoratiivne aastakümneid. Halva hooldamise korral hõreneb ja umbrohtub iga muru juba mõne aastaga.